Olen Cadizís tormivarjus, on 7.aprill. Esimest korda reisi jooksul on aega istuda ja kirjutada. Püüan nüüd lühidalt kokku võtta senise teekonna.
19. märtsi ennelõunal tulin Tallinnas lennukile. Tallinn-Riia-Rooma-Catania. Nii jõudsin hilisõhtuks Sitsiiliasse. Tiit Brüsselist oli pool tundi varem kohal. Võtsime rendiauto ja Portorossasse, IDDA senisesse kodusadamasse. Autorendifirmas selgus, et broneeritud klassi autot ei ole pakkuda, taheti anda väikest Fiat 500-t. Mu pagas oli aga 4 suurt kotti, kokku 80 kg, nii et võtsime suurema Alfa Romeo.
Tublisti peale keskööd jõudsime kohale, IDDA uksed olid lahti, nagu kokku lepitud. Väike drink ja magama.
Reede hommikul tulid IDDA omanikfirma mehed. Leppisime kokku tööd, mis oleks vaja ära teha enne lahkumist. Olulisemad tööd VHF antennikaabli vahetus ja AIS paigaldus. Masti sai veetud kaks uut kaablit ja AIS antenn mastitoppi paigaldatud. Lisaks sai vahetatud õlifilter, kokpiti kõlar ja muud nipet-näpet.
Päeva peale selgus, et panga asjaajamine ei ole päris ootuspärane, ega kohaliku ettevõtte tegutsemine koostöös pangaga ka kõige paremini sujunud. Tulemuseks see, et planeeritud start laupäeval lükkus esmaspäevale. Kokkuvõttes isegi hea, sest tuul oli liiga tugev mastitöödeks, mis lõpetati pühapäeval.
Reede pealelõunal viisin rendiauto tagasi Milazzosse ja ostsin suurema portsu provianti. Milazzo raudteejaama perroonil istus Jaanika, kes mahtus ka veel autosse.
Esmaspäeval, 23. märtsil kell 12.20 andsime otsad. Järgmine sadam Cagliari Sardiinias. Minna umbes 300 NM. Kohalikud ilmaportaalid ei ole mereilmaga eriti kursis, soovitatud Toskaana portaal küll ei näidanud seda, mis meid tegelikult ees ootas sellel etapil.
Esialgu oli enam-vähem, tuul küll vastu, 15-25 sõlme, laine aga madal, u 1 m, Sitsiilia varjus krüssasime mootori abiga. 24. märtsi varahommikul kell 03.15 pööras tuul soodsamaks, mootor seisma ja rehvid välja. Terve päeva saime kenasti purjetada, hilisõhtul järsku tuul pööras ja algas pihta. Järgneva ööpäeva tuulenäidik alla 25 sõlme ei näidanud, enamasti püsis 30-40 vahel, kohati kuni 50 sõlme. Pimedus, vihm ja järjest tõusev laine, oli väsitav öö. Kuna laine oli pakstaagist ei jõudnud autopiloot kurssi hoida, olin terve öö roolis. Purjed maas, mootot tiksumas, laev liikus 5-6 sõlmega. Hommikul, kui valgeks läks, kui torm oli kestnud juba 12 tundi, hindasin laine kõrguseks 5-8 m.
25. märtsi pealelõunal andis natuke järgi, igatahes õhtul 19.00 on Cagliari kesklinna sadamas otsad kinni. Päris hea on üle kahe ööpäeva magada. Kokkuvõtteks pääsesin ikka hästi, laev enamvähem terve, samuti laevapere, mõningad purjekahjud on. Aga purjed on ka vanad. Etapi keskmiseks kiiruseks tuli 6,1 sõlme.
Järgnevad kaks päeva oleme Cagliaris tormivarjus, Tiit leiab endale lennukipiletid ja lahkub pardalt. Jaanika jääb. Pardale astuvad vend Peeter, Kristjan, Artur ja Rainer.
Järgmine etapp, Cagliari-Mallorca, algab 28. märtsi hommikul kell 09.20. Üks pikemaid hüppeid teekonnal, u 350 NM. Olen põhjalikult selgeks teinud ilmaportaalid, mida kontrollida, ostan ka ühe tasulise. Loodetavasti saab raha eest paremat ilma osta :-) Ega midagi väga head ei ole ees ootamas, aga kahepäevase augu tormide vahel peab ära kasutama. On oodata tihttuult ja 3-meetrist lainet. Aga võrreldes möödunuga on kõik kena.
Niisiis, tankima ja merele. Esialgu on väga meeliülendav, Cagliari lahes lainet pole, tuul pakstaagist 16 sõlme, päike paistab.
Õhtupoole, kui lahest välja saame ja Sardiinia nurga tagant avamerele, tõuseb ootuspäraselt laine ja tuul. Tuul küll natuke rohkem kui ootuspärane. Külglaine ja tihttuul, groot kolmandas rehvis, foka sai räsida ja kerisin kokku. Terve öö mootorpurjetamist väga tihttuules. Hea on see, et automaatpiloot suudab sellisel kursil hästi tööd teha. Aga siiski ei maga ma terve öö. Järgmisel päeaval natuke parem, õhtuks oleme kõige lagedama pealt üle. Aga tihttuul on kogu etapil. 31.märtsi varahommikul 06.00 otsad kinni Mallorca tanklakais. Tuulevaikus, peseme voolikust laeva, purjeid, tormiriideid ja ennast. Kõik on paksu soolakihi all. Kell 8 avatakse tankla, tangime ja läheme kõrvalmariinasse vaba kaid otsima. Plaanime jääda pooleks päevaks. Jaanika parandab fokat, mina püüan leida purjeparandus töökoda, aga on ju Vaikne nädal, ülehomme Suur Neljapäev ja paljud ei tööta.
Maha läheb Cagliarist liitunud meeskond ja pardale tuleb Kaie.
Kolmas etapp, Mallorca-Malaga algab 31. märtsi pealelõunal, 15.15 otsad lahti. Ilmaprognoos on kena, tuul küll vaikne aga soodsalt tagant. Vahelduseks kahele väga kõva tuule (esimene nendest tormi) etapile vägagi meeldiv perspektiiv. Päike paistab, on lausa palav, Mallorcal üle 20 soojakraadi.
Varahommikul traaversis Ibiza, selle jätame seekord vahele. On meeldiv pakstaaktuul 10-20 sõlme, laine samast 1-2 m, laeva kiirus 6-8 sõlme. Ühesõnaga, ideaalsed purjetamistingimused.
1. aprilli päikeseloojangu ajal ületame null-meridiaani, nüüd läänepoolkeral. Vana saab lonksu ja tänu. Nagu ikka tähtsamatel hetkedel - sadamast väljudes, tormi vaibudes, sadamasse jõudes.
3. aprilli hommikul kell 09.30 Malagas otsad kinni. On Suur Reede, linn ärkab, turuputkasid pannakse püsti, ärksamad sammuvad kirikusse, lipsud ees. Laevaperest lahkuvad Jaanika ja Kaie, õhtul lisanduvad 9 uut reisiselli järgnevaks etapiks.
Mallorca-Malaga etapil jäi kiiluvette 430 NM, aega kulus 66 tundi, keskmine kiirus 6,3 sõlme.
IDDA on oma teekonnal mandrisadamasse jõudnud. Ei teagi, kas ja millal on ta mandriservas saanud otsi kinnitada, onju tema kodusadam senini saarel olnud. Möödunud etappidega on ka pikemad sellel teekonnal loodetavasti läbi. Üks küll veel jääb, Biskaia ületus. Aga muidu on edaspidi võimalus 10 tunniga alati sadamasse jõuda. Kui Vana lubab.
Malaga on kuulus oma Suure Reede protsessiooni poolest, siia on tulnud ohtralt turiste ja palverändureid. On ka värvikas ja vaatamist väärt protsessioon. Kõigist kirikutest väljuvad kandetoolid ja orkestrid ning suunduvad katedraali. Ühte kandetooli kannavad kuni paarsada meest.
Järgmine etapp, Malaga-Gibraltar, algab Vaikse Laupäeva pealelõunal, 15.30 otsad lahti. Minna 60 NM, pühapäeva varahommikul 03.00 Gibraltari Ocean Willage Marinas otsad kinni. Plaan oli minna küll Queensway Quay Marinasse aga see oli ööseks lukku pandud, pontoonirida sulges sissesõidu. Panime ennast erasadama kaisse kaatrite vahele, kuid sealt ei pääsenud maale ja otsisimegi uue marina, Ocean Willage. Seda et keegi VHF-is vastaks, on palju tahetud. Nad kas ei kuula raadiot või ei oska inglise keelt. Gibraltari sadama kontroll küll vastas väljakutsele, aga kui sai pikem jutt räägitud, et oleme väike purjelaev ja otsime marinat, siis ei tulnud sellele enam mingit vastust.
Gibraltaril tuleb teha kohustuslikud toimingud: vaadata kalju peal ahvid üle ja tankida jooki nii laevale kui meeskonnale. Tanklas arve maksmisel läheb suu kõrvuni, diiselkütuse liiter maksab 40 penni. Maksuparadiis.
Kuna on pühapäev ja Ülestõusmispühad, saab käidud ka missal. Linnapildis aga domineerivad juudid, ei tea kas Gibraltaril on judaism valitsev religioon? Peab vist guugeldama.
Gibraltariga on IDDA koduteekonnast kolmandik läbitud, kiiluvette on jäänud 1200 NM. See merematkamise hooaeg tõotab tulla rekordiline läbitud miilide poolest. Senine läbisõit on suurem kui teinekord kogu hooajal kokku.
Vahemere viimasest sadamast lahkume 5. aprillil kell 14.30. Sihtpunkt Cadiz, minna 77NM. Suhteliselt tuulevaikne, minek mootoriga, püüan leida pärihoovusi. Leian ka.
Sardiinialt sai ostetud kalapüügivahend, järgides Tim’i näpunäiteid. Suvaline karvane tuunalant ja 100 meetrit kuni 3mm tamiil. Kui ma sellist püüdsin Eestist osta, siis küsiti, kas ma vajan murutrimmerile tamiili :-) Vahemeres ei tahtnud keegi lanti ampsata, aga paar tundi Atlandil seilatud ja esimene kala käes. Paarikilone makrell. Minu esimene kala. Tõsi, lapsepõlves sai ikka järvest kokresid püütud ja kunagi, rohkem kui 15 aastat tagasi, ka Norra reisil paar kala saadud, kuid oma 15-aastase purjetamisstaazi jooksul on see esimene kala. No ega ma varem eriti proovinud ka pole :-)
Järgmise etapi sihtsadam sai valitud selle järgi, et võimalikult kaugele jõuda enne tormi puhkemist. Prognoosi järgi hakkab varahommikul kella viiest tuul tõusma. Kell 03.30 olen Cadiz’is kohal. Meeskond magab pärast rasket päeva :-), sildun üksinda.
Väike ärevus on küll sees, ma ei ole varem purjetanud kohtades, kus tõus-mõõn. Cadiz’is on see u 3 meetrit. Uurin pikalt ja põhjalikult REEDS’i Nautical Almanac’i.
Praegu seda logiraamatut kirjutades istungi teist päeva tormivarjus. Päike paistab ja soe on, aga tuul sadamas ei lange alla 30 sõlme. Mis siis veel merel teeb!
Kui ilm lubab ja Vana tahab, jätkan homme varahommikul. Kui mitte siis kunagi hiljem.
Kapten Kurvits
19. märtsi ennelõunal tulin Tallinnas lennukile. Tallinn-Riia-Rooma-Catania. Nii jõudsin hilisõhtuks Sitsiiliasse. Tiit Brüsselist oli pool tundi varem kohal. Võtsime rendiauto ja Portorossasse, IDDA senisesse kodusadamasse. Autorendifirmas selgus, et broneeritud klassi autot ei ole pakkuda, taheti anda väikest Fiat 500-t. Mu pagas oli aga 4 suurt kotti, kokku 80 kg, nii et võtsime suurema Alfa Romeo.
Tublisti peale keskööd jõudsime kohale, IDDA uksed olid lahti, nagu kokku lepitud. Väike drink ja magama.
Reede hommikul tulid IDDA omanikfirma mehed. Leppisime kokku tööd, mis oleks vaja ära teha enne lahkumist. Olulisemad tööd VHF antennikaabli vahetus ja AIS paigaldus. Masti sai veetud kaks uut kaablit ja AIS antenn mastitoppi paigaldatud. Lisaks sai vahetatud õlifilter, kokpiti kõlar ja muud nipet-näpet.
Päeva peale selgus, et panga asjaajamine ei ole päris ootuspärane, ega kohaliku ettevõtte tegutsemine koostöös pangaga ka kõige paremini sujunud. Tulemuseks see, et planeeritud start laupäeval lükkus esmaspäevale. Kokkuvõttes isegi hea, sest tuul oli liiga tugev mastitöödeks, mis lõpetati pühapäeval.
Reede pealelõunal viisin rendiauto tagasi Milazzosse ja ostsin suurema portsu provianti. Milazzo raudteejaama perroonil istus Jaanika, kes mahtus ka veel autosse.
Esmaspäeval, 23. märtsil kell 12.20 andsime otsad. Järgmine sadam Cagliari Sardiinias. Minna umbes 300 NM. Kohalikud ilmaportaalid ei ole mereilmaga eriti kursis, soovitatud Toskaana portaal küll ei näidanud seda, mis meid tegelikult ees ootas sellel etapil.
Esialgu oli enam-vähem, tuul küll vastu, 15-25 sõlme, laine aga madal, u 1 m, Sitsiilia varjus krüssasime mootori abiga. 24. märtsi varahommikul kell 03.15 pööras tuul soodsamaks, mootor seisma ja rehvid välja. Terve päeva saime kenasti purjetada, hilisõhtul järsku tuul pööras ja algas pihta. Järgneva ööpäeva tuulenäidik alla 25 sõlme ei näidanud, enamasti püsis 30-40 vahel, kohati kuni 50 sõlme. Pimedus, vihm ja järjest tõusev laine, oli väsitav öö. Kuna laine oli pakstaagist ei jõudnud autopiloot kurssi hoida, olin terve öö roolis. Purjed maas, mootot tiksumas, laev liikus 5-6 sõlmega. Hommikul, kui valgeks läks, kui torm oli kestnud juba 12 tundi, hindasin laine kõrguseks 5-8 m.
25. märtsi pealelõunal andis natuke järgi, igatahes õhtul 19.00 on Cagliari kesklinna sadamas otsad kinni. Päris hea on üle kahe ööpäeva magada. Kokkuvõtteks pääsesin ikka hästi, laev enamvähem terve, samuti laevapere, mõningad purjekahjud on. Aga purjed on ka vanad. Etapi keskmiseks kiiruseks tuli 6,1 sõlme.
Järgnevad kaks päeva oleme Cagliaris tormivarjus, Tiit leiab endale lennukipiletid ja lahkub pardalt. Jaanika jääb. Pardale astuvad vend Peeter, Kristjan, Artur ja Rainer.
Järgmine etapp, Cagliari-Mallorca, algab 28. märtsi hommikul kell 09.20. Üks pikemaid hüppeid teekonnal, u 350 NM. Olen põhjalikult selgeks teinud ilmaportaalid, mida kontrollida, ostan ka ühe tasulise. Loodetavasti saab raha eest paremat ilma osta :-) Ega midagi väga head ei ole ees ootamas, aga kahepäevase augu tormide vahel peab ära kasutama. On oodata tihttuult ja 3-meetrist lainet. Aga võrreldes möödunuga on kõik kena.
Niisiis, tankima ja merele. Esialgu on väga meeliülendav, Cagliari lahes lainet pole, tuul pakstaagist 16 sõlme, päike paistab.
Õhtupoole, kui lahest välja saame ja Sardiinia nurga tagant avamerele, tõuseb ootuspäraselt laine ja tuul. Tuul küll natuke rohkem kui ootuspärane. Külglaine ja tihttuul, groot kolmandas rehvis, foka sai räsida ja kerisin kokku. Terve öö mootorpurjetamist väga tihttuules. Hea on see, et automaatpiloot suudab sellisel kursil hästi tööd teha. Aga siiski ei maga ma terve öö. Järgmisel päeaval natuke parem, õhtuks oleme kõige lagedama pealt üle. Aga tihttuul on kogu etapil. 31.märtsi varahommikul 06.00 otsad kinni Mallorca tanklakais. Tuulevaikus, peseme voolikust laeva, purjeid, tormiriideid ja ennast. Kõik on paksu soolakihi all. Kell 8 avatakse tankla, tangime ja läheme kõrvalmariinasse vaba kaid otsima. Plaanime jääda pooleks päevaks. Jaanika parandab fokat, mina püüan leida purjeparandus töökoda, aga on ju Vaikne nädal, ülehomme Suur Neljapäev ja paljud ei tööta.
Maha läheb Cagliarist liitunud meeskond ja pardale tuleb Kaie.
Kolmas etapp, Mallorca-Malaga algab 31. märtsi pealelõunal, 15.15 otsad lahti. Ilmaprognoos on kena, tuul küll vaikne aga soodsalt tagant. Vahelduseks kahele väga kõva tuule (esimene nendest tormi) etapile vägagi meeldiv perspektiiv. Päike paistab, on lausa palav, Mallorcal üle 20 soojakraadi.
Varahommikul traaversis Ibiza, selle jätame seekord vahele. On meeldiv pakstaaktuul 10-20 sõlme, laine samast 1-2 m, laeva kiirus 6-8 sõlme. Ühesõnaga, ideaalsed purjetamistingimused.
1. aprilli päikeseloojangu ajal ületame null-meridiaani, nüüd läänepoolkeral. Vana saab lonksu ja tänu. Nagu ikka tähtsamatel hetkedel - sadamast väljudes, tormi vaibudes, sadamasse jõudes.
3. aprilli hommikul kell 09.30 Malagas otsad kinni. On Suur Reede, linn ärkab, turuputkasid pannakse püsti, ärksamad sammuvad kirikusse, lipsud ees. Laevaperest lahkuvad Jaanika ja Kaie, õhtul lisanduvad 9 uut reisiselli järgnevaks etapiks.
Mallorca-Malaga etapil jäi kiiluvette 430 NM, aega kulus 66 tundi, keskmine kiirus 6,3 sõlme.
IDDA on oma teekonnal mandrisadamasse jõudnud. Ei teagi, kas ja millal on ta mandriservas saanud otsi kinnitada, onju tema kodusadam senini saarel olnud. Möödunud etappidega on ka pikemad sellel teekonnal loodetavasti läbi. Üks küll veel jääb, Biskaia ületus. Aga muidu on edaspidi võimalus 10 tunniga alati sadamasse jõuda. Kui Vana lubab.
Malaga on kuulus oma Suure Reede protsessiooni poolest, siia on tulnud ohtralt turiste ja palverändureid. On ka värvikas ja vaatamist väärt protsessioon. Kõigist kirikutest väljuvad kandetoolid ja orkestrid ning suunduvad katedraali. Ühte kandetooli kannavad kuni paarsada meest.
Järgmine etapp, Malaga-Gibraltar, algab Vaikse Laupäeva pealelõunal, 15.30 otsad lahti. Minna 60 NM, pühapäeva varahommikul 03.00 Gibraltari Ocean Willage Marinas otsad kinni. Plaan oli minna küll Queensway Quay Marinasse aga see oli ööseks lukku pandud, pontoonirida sulges sissesõidu. Panime ennast erasadama kaisse kaatrite vahele, kuid sealt ei pääsenud maale ja otsisimegi uue marina, Ocean Willage. Seda et keegi VHF-is vastaks, on palju tahetud. Nad kas ei kuula raadiot või ei oska inglise keelt. Gibraltari sadama kontroll küll vastas väljakutsele, aga kui sai pikem jutt räägitud, et oleme väike purjelaev ja otsime marinat, siis ei tulnud sellele enam mingit vastust.
Gibraltaril tuleb teha kohustuslikud toimingud: vaadata kalju peal ahvid üle ja tankida jooki nii laevale kui meeskonnale. Tanklas arve maksmisel läheb suu kõrvuni, diiselkütuse liiter maksab 40 penni. Maksuparadiis.
Kuna on pühapäev ja Ülestõusmispühad, saab käidud ka missal. Linnapildis aga domineerivad juudid, ei tea kas Gibraltaril on judaism valitsev religioon? Peab vist guugeldama.
Gibraltariga on IDDA koduteekonnast kolmandik läbitud, kiiluvette on jäänud 1200 NM. See merematkamise hooaeg tõotab tulla rekordiline läbitud miilide poolest. Senine läbisõit on suurem kui teinekord kogu hooajal kokku.
Vahemere viimasest sadamast lahkume 5. aprillil kell 14.30. Sihtpunkt Cadiz, minna 77NM. Suhteliselt tuulevaikne, minek mootoriga, püüan leida pärihoovusi. Leian ka.
Sardiinialt sai ostetud kalapüügivahend, järgides Tim’i näpunäiteid. Suvaline karvane tuunalant ja 100 meetrit kuni 3mm tamiil. Kui ma sellist püüdsin Eestist osta, siis küsiti, kas ma vajan murutrimmerile tamiili :-) Vahemeres ei tahtnud keegi lanti ampsata, aga paar tundi Atlandil seilatud ja esimene kala käes. Paarikilone makrell. Minu esimene kala. Tõsi, lapsepõlves sai ikka järvest kokresid püütud ja kunagi, rohkem kui 15 aastat tagasi, ka Norra reisil paar kala saadud, kuid oma 15-aastase purjetamisstaazi jooksul on see esimene kala. No ega ma varem eriti proovinud ka pole :-)
Järgmise etapi sihtsadam sai valitud selle järgi, et võimalikult kaugele jõuda enne tormi puhkemist. Prognoosi järgi hakkab varahommikul kella viiest tuul tõusma. Kell 03.30 olen Cadiz’is kohal. Meeskond magab pärast rasket päeva :-), sildun üksinda.
Väike ärevus on küll sees, ma ei ole varem purjetanud kohtades, kus tõus-mõõn. Cadiz’is on see u 3 meetrit. Uurin pikalt ja põhjalikult REEDS’i Nautical Almanac’i.
Praegu seda logiraamatut kirjutades istungi teist päeva tormivarjus. Päike paistab ja soe on, aga tuul sadamas ei lange alla 30 sõlme. Mis siis veel merel teeb!
Kui ilm lubab ja Vana tahab, jätkan homme varahommikul. Kui mitte siis kunagi hiljem.
Kapten Kurvits
RSS Feed
