Ahoi maarotid!
Eelmine sissekanne lõppes 7. aprilliga, kui istusin teist päevaCadizis (Lõuna-Hispaania) tormivarjus. Lootsin järgmisel päeval edasi minna, aga Vana soov oli teine.
Lahkusin Cadizist 9. aprilli varahommikul. Olin olnud tormivarjus rohkem kui 3 ööpäeva. Laevalipud olid räsitud ja kõik kohad olid liiva täis. Nimelt oli tormituul maa poolt ja kuskilt ta pidevalt liiva tõi.
Aga siis 9. aprillil kell 8.15 Cadizist otsad lahti ja sihtsadamaks Lissabon. Minna u 250NM. On fantastiline purjetamispäev, pakstaaktuul 20-30 sõlme, laine samast 2-3m. Groot 1. rehvis, foka 2. rehvis, kiirus 8-10 sõlme. Vahepeal ei suuda küll autopiloot roolida, tagantlaine on natuke kõrge. Aga puhas rõõm on vahepeal ise
roolis olla. Päike paistab.
Õhtuks küll see suurepärane tuul vaibub, edasi mootoriga.
Cadizis läks osa meeskonnast maha, 2 nendest tulid peale keskööd peale tagasi. Selleks põikasime sisse Lagose sadamasse 10. aprilli öösel 02.00. Lühike peatud, tüdrukud pardale ja Lissaboni poole edasi. Öö on vaikne, mootoriga põristamine, meeskond magab.
Järgmise päeva hommikul, kui ma öövahist magan ja meeskond mootoriga edasi põristab ning tüdrukud tekil päevitavad, naeratab kalaõnn. Lühikese vahega kaks kena makrelli. Tõotab tulla maitsev lõunasöök.
Lõunasöök oli tõepoolest maitsev aga meie landi jaoks olid need ka viimased kalad püüda. Lissaboni all korra haakis keegi suurem, kätte ei saanud aga oli päris raske vedada. Natuke hiljem jäi üle ainult tühi tamiil sisse kerida. Ilmselt oli keegi veel suurem läinud koos meie kena kalmaarilandiga. No ilmselt on pealinna läheduses ikka suuremad röövkalad :-)
Hilisõhtune Lissaboni sissesõit mööda jõge ja silla alt läbi on ilus, linn särab tuledes. Sildume kesklinna sadamas 21.15. Loomulikult ei vasta keegi VHF-is, leiame ise koha. Puhanud ja päevitunud meeskond läheb linna ööelu otsima, mina magama.
Hommikul küll selgub et oleme natuke väiksemate laevade koha peale otsad kinnitanud, pargime ringi. Meeskond koristab ja pakib asju et laevast maha möllida. Mina jään Lissaboni kaheks päevaks, 12. aprilli õhtul tulevad uued meeskonnaliikmed Janno, Ahto ja Jane. Kaks päeva mööduvad kiiresti laeva koristades ja linnaga tutvudes. Cadizi liivatormist on liiva ikka igal pool, ilmselt toon seda kojugi.
Kui 12. aprilli õhtul meeskond saabub, siis Ahto ja Jane lähevad poodi, meie Jannoga võtame maha groodi et seda natuke lappida ja võtta täpsed mõõdud uue purje tellimiseks. Kust tellida? No ikka Tuss Sail’ist nagu enamus Eesti jahiomanikke ;-)
Järgmise päeva, 13. aprilli hommikul, otsad lahti ja edasi. Korraks veel Cascai sadamasse tankima ja provianti varuma, aga kiirustame, sest ilmaprognoos lubab alates 17. aprilli hilisõhtust tugevamat ilma Biskaial. Tahaksime enne seda üle jõuda. Minna on u 700NM.
14. aprillil kell 17.15 keerame korraks sisse Portosse, et võtta peale Madis. Nüüd on Biskaia ületuseks IDDA meeskond komplekteeritud. Esimest korda koosneb see purjetajatest. On hea kindel tunne. Madis on juba käinud poes, seal ei ole ta mitte tahasihoidlikult käitunud. Janu ja nälga meeskond ei pea tundma.
Porto peatus on kiire. Kütus, proviant, ilmaprognoos, ja edasi. Ei tahaks Biskaia peal kurja ilma.
Vahetult enne Biskaiale jõudmist teeme veel kiire tankimise väikeses maalilises kalurikülas nimega…
Kui ma neid ridu kirjutan, oleme juba vööripidi Biskaial. Vihma sajab, tuult minimaalselt. Mootorpurjetamine.
Nii, Biskaia ületatud. Eile hilisõhtul (17. aprill) jõudsime Bresti. Oli kiire tulek, kulus täpselt 2 ööpäeva ja 370NM. Kiirustasime sest tahtsime enne tugevat idatuult üle saada. Vana soosis ja saime ka. Kenas pakstaaktuules ja laines, mootor abiks.
Nüüd ooame Brestis järgmist auku järgmiseks hüppeks. Homme läheme vaatame Bresti meremuuseumisse.
Lauri
Eelmine sissekanne lõppes 7. aprilliga, kui istusin teist päevaCadizis (Lõuna-Hispaania) tormivarjus. Lootsin järgmisel päeval edasi minna, aga Vana soov oli teine.
Lahkusin Cadizist 9. aprilli varahommikul. Olin olnud tormivarjus rohkem kui 3 ööpäeva. Laevalipud olid räsitud ja kõik kohad olid liiva täis. Nimelt oli tormituul maa poolt ja kuskilt ta pidevalt liiva tõi.
Aga siis 9. aprillil kell 8.15 Cadizist otsad lahti ja sihtsadamaks Lissabon. Minna u 250NM. On fantastiline purjetamispäev, pakstaaktuul 20-30 sõlme, laine samast 2-3m. Groot 1. rehvis, foka 2. rehvis, kiirus 8-10 sõlme. Vahepeal ei suuda küll autopiloot roolida, tagantlaine on natuke kõrge. Aga puhas rõõm on vahepeal ise
roolis olla. Päike paistab.
Õhtuks küll see suurepärane tuul vaibub, edasi mootoriga.
Cadizis läks osa meeskonnast maha, 2 nendest tulid peale keskööd peale tagasi. Selleks põikasime sisse Lagose sadamasse 10. aprilli öösel 02.00. Lühike peatud, tüdrukud pardale ja Lissaboni poole edasi. Öö on vaikne, mootoriga põristamine, meeskond magab.
Järgmise päeva hommikul, kui ma öövahist magan ja meeskond mootoriga edasi põristab ning tüdrukud tekil päevitavad, naeratab kalaõnn. Lühikese vahega kaks kena makrelli. Tõotab tulla maitsev lõunasöök.
Lõunasöök oli tõepoolest maitsev aga meie landi jaoks olid need ka viimased kalad püüda. Lissaboni all korra haakis keegi suurem, kätte ei saanud aga oli päris raske vedada. Natuke hiljem jäi üle ainult tühi tamiil sisse kerida. Ilmselt oli keegi veel suurem läinud koos meie kena kalmaarilandiga. No ilmselt on pealinna läheduses ikka suuremad röövkalad :-)
Hilisõhtune Lissaboni sissesõit mööda jõge ja silla alt läbi on ilus, linn särab tuledes. Sildume kesklinna sadamas 21.15. Loomulikult ei vasta keegi VHF-is, leiame ise koha. Puhanud ja päevitunud meeskond läheb linna ööelu otsima, mina magama.
Hommikul küll selgub et oleme natuke väiksemate laevade koha peale otsad kinnitanud, pargime ringi. Meeskond koristab ja pakib asju et laevast maha möllida. Mina jään Lissaboni kaheks päevaks, 12. aprilli õhtul tulevad uued meeskonnaliikmed Janno, Ahto ja Jane. Kaks päeva mööduvad kiiresti laeva koristades ja linnaga tutvudes. Cadizi liivatormist on liiva ikka igal pool, ilmselt toon seda kojugi.
Kui 12. aprilli õhtul meeskond saabub, siis Ahto ja Jane lähevad poodi, meie Jannoga võtame maha groodi et seda natuke lappida ja võtta täpsed mõõdud uue purje tellimiseks. Kust tellida? No ikka Tuss Sail’ist nagu enamus Eesti jahiomanikke ;-)
Järgmise päeva, 13. aprilli hommikul, otsad lahti ja edasi. Korraks veel Cascai sadamasse tankima ja provianti varuma, aga kiirustame, sest ilmaprognoos lubab alates 17. aprilli hilisõhtust tugevamat ilma Biskaial. Tahaksime enne seda üle jõuda. Minna on u 700NM.
14. aprillil kell 17.15 keerame korraks sisse Portosse, et võtta peale Madis. Nüüd on Biskaia ületuseks IDDA meeskond komplekteeritud. Esimest korda koosneb see purjetajatest. On hea kindel tunne. Madis on juba käinud poes, seal ei ole ta mitte tahasihoidlikult käitunud. Janu ja nälga meeskond ei pea tundma.
Porto peatus on kiire. Kütus, proviant, ilmaprognoos, ja edasi. Ei tahaks Biskaia peal kurja ilma.
Vahetult enne Biskaiale jõudmist teeme veel kiire tankimise väikeses maalilises kalurikülas nimega…
Kui ma neid ridu kirjutan, oleme juba vööripidi Biskaial. Vihma sajab, tuult minimaalselt. Mootorpurjetamine.
Nii, Biskaia ületatud. Eile hilisõhtul (17. aprill) jõudsime Bresti. Oli kiire tulek, kulus täpselt 2 ööpäeva ja 370NM. Kiirustasime sest tahtsime enne tugevat idatuult üle saada. Vana soosis ja saime ka. Kenas pakstaaktuules ja laines, mootor abiks.
Nüüd ooame Brestis järgmist auku järgmiseks hüppeks. Homme läheme vaatame Bresti meremuuseumisse.
Lauri
RSS Feed
