Jäänud on veel kuu ja mõned päevad, kui algab järjekordne Kurvits Sailingu avastusretk. Seekord siis Cycladese saarestikku Vahemere soojade voogude keskel.
Sel korral on kõik veidi teisiti kui varem. Tegelikult on veidi teisiti alati. Sest merereisid juba on kord sellised - alati väljakutseid esitavad.
Meile on seekord väljakutseks tavapärasest veidi suurem reisiseltskond, hetkeseisuga nimekirjas 66 inimest ja veidi suurem jahtide hulk, aga see on meeldiv väljakutse, mille võtame rõõmuga vastu.
Niisiis - Cyclades, siit me tuleme!
Stardisadamaks on Lavrion, üks Ateena sadamatest, kust me oma alused kenasti kätte saame.
Esialgsete plaanide kohaselt võiks meie teekond olla selline:
Laupäev 10. mai 2014, kogunemine Lavrioni sadamas, kes hiljem, kes varem, oluline, et jõuab laupäeva. Teeme omavahelise tutvumisõhtu, lepime kokku, kes on kes ja kes on kus.
Pühapäev 11. mai 2014 Lavrionist saarele Kythnos Mericha, kuhu on maad 23 nm.
Esmaspäev 12. mai 2014 saarele Syros, sinna ka kõige pikem hüpe ehk 50 meremiili.
Teisipäev 13. mai 2014 stardime Mykonose poole, sinna maad 27 miili, aga enne veel, kui sinna aga jõuame, teeme peatuse Delose saarel. Täpsemalt küll, selle saare serva peame jääma ankrusse. Tegemist on põneva kohaga, nö muuseumisaarega, kuhu ööseks jääda ei saa ning sildumisekski võimalused puuduvad, nüüd saavad tööd väiksed jullad ja tugevad sõudjakäed.
Kolmapäev 14. mai 2014, meie sihiks võiks olla Andros, vahepeal möödume Dinose saarest, eks näis, kas see paistab nii ligitõmbav, et hetkeks ka paadininad sinna sadamasse tüürivad.
Neljapäev 15. mai 2014, Kea saar 25 miili kaugusel, selle saare ammused asukad tegid ohverdusi Koera tähele, Zeusile ja Siriusele - ikka parema tuleviku nimel, eks näis, mis meil tuleb ohverdada.
Reede 16. mai 2014, nina on juba ammu kodusadama poole laevadel, nüüd siis jõuame ringiga Lavrioni tagasi.
Laupäeval pakime asjad ja lendame koju. Pungil sooja päikest, soolast merevett, palju uusi sõpru ja hunnikute viisi positiivseid emotsioone.
Ootan juba väga!
Sel korral on kõik veidi teisiti kui varem. Tegelikult on veidi teisiti alati. Sest merereisid juba on kord sellised - alati väljakutseid esitavad.
Meile on seekord väljakutseks tavapärasest veidi suurem reisiseltskond, hetkeseisuga nimekirjas 66 inimest ja veidi suurem jahtide hulk, aga see on meeldiv väljakutse, mille võtame rõõmuga vastu.
Niisiis - Cyclades, siit me tuleme!
Stardisadamaks on Lavrion, üks Ateena sadamatest, kust me oma alused kenasti kätte saame.
Esialgsete plaanide kohaselt võiks meie teekond olla selline:
Laupäev 10. mai 2014, kogunemine Lavrioni sadamas, kes hiljem, kes varem, oluline, et jõuab laupäeva. Teeme omavahelise tutvumisõhtu, lepime kokku, kes on kes ja kes on kus.
Pühapäev 11. mai 2014 Lavrionist saarele Kythnos Mericha, kuhu on maad 23 nm.
Esmaspäev 12. mai 2014 saarele Syros, sinna ka kõige pikem hüpe ehk 50 meremiili.
Teisipäev 13. mai 2014 stardime Mykonose poole, sinna maad 27 miili, aga enne veel, kui sinna aga jõuame, teeme peatuse Delose saarel. Täpsemalt küll, selle saare serva peame jääma ankrusse. Tegemist on põneva kohaga, nö muuseumisaarega, kuhu ööseks jääda ei saa ning sildumisekski võimalused puuduvad, nüüd saavad tööd väiksed jullad ja tugevad sõudjakäed.
Kolmapäev 14. mai 2014, meie sihiks võiks olla Andros, vahepeal möödume Dinose saarest, eks näis, kas see paistab nii ligitõmbav, et hetkeks ka paadininad sinna sadamasse tüürivad.
Neljapäev 15. mai 2014, Kea saar 25 miili kaugusel, selle saare ammused asukad tegid ohverdusi Koera tähele, Zeusile ja Siriusele - ikka parema tuleviku nimel, eks näis, mis meil tuleb ohverdada.
Reede 16. mai 2014, nina on juba ammu kodusadama poole laevadel, nüüd siis jõuame ringiga Lavrioni tagasi.
Laupäeval pakime asjad ja lendame koju. Pungil sooja päikest, soolast merevett, palju uusi sõpru ja hunnikute viisi positiivseid emotsioone.
Ootan juba väga!
RSS Feed
