Täna on viimane päev purjetamist ja õnnelikul kombel on ka ilma selleks. Enne lõpppunkti hüppasime veel Unesco pärandi linna Trogiri, kus enamus rahvast maha kolis ja autoga Eesti poole ennast liigutasid. Trogir oli ka väga ilus, kellatorni otsast nautisime vaateid, trügisime kitsastel tänavatel. Kõige parema poe tiitli saab Franco kingapood, kust ei olnud võimalik lihtsalt ilma kingadeta väljuda. Reisikoti mahutatavus ilmselt hakkab limiiti ületama.
Edasi sõitsime vaid neljakesi. Oli päikest, oli tuult, oli puhas lust. Kiirust võis olla kuskil 7 sõlme kandis. Võtsin julguse kokku ja palusin luba rooli astuda. Sain loa. Natukese aja pärast, kui ma ikka veel ei teadnud täpselt, mida ma teen, tuli kaptenilt kommentaar, et eelmistel nädalatel, kui paat sama kõvasti kreenis oli, olid samuti mingid hullud naised roolis.
Edasi sõitsime vaid neljakesi. Oli päikest, oli tuult, oli puhas lust. Kiirust võis olla kuskil 7 sõlme kandis. Võtsin julguse kokku ja palusin luba rooli astuda. Sain loa. Natukese aja pärast, kui ma ikka veel ei teadnud täpselt, mida ma teen, tuli kaptenilt kommentaar, et eelmistel nädalatel, kui paat sama kõvasti kreenis oli, olid samuti mingid hullud naised roolis.
RSS Feed
