Sadamakassid Sissekanne: Toomas
Ja ongi käes viimane päev merel. Ees seisab 35 miiline päevateekond esmalt Trogiri ja seejärel kodusadamasse Rogacisse.
Vähe oli eile õhtul neid, kes uskusid, et Gangese plaan kell 7 sadamast lahkuda tegelikkuseks saab. Ometi on meeskond valmis ja meie õnneks on paranenud ka ilmaolud. Ilm on pilves, kuid ei saja, tuul 13 m/s kaugust ehk saame liikuda taganttuules. Korralik purjetamise ilm.
Siht on Trogiri, kus paneme maha kaks meeskonnaliiget, pootsman Aarne ja Kristjani, kes järgmisel hommikul kell 6 lennukil peavad olema. Teistel jääb aega paar tundi tutvuda Unesco maailmapärandisse kuuluva Trogiri vanalinnaga.
Mississipi hommik on raskem ja sadamast väljutakse alles pärast üheksat. Merel on Mississipi taas tubli ja saabub parajasti Trogiri sadamasse, kui Ganges sealt lahkumas on. Kuna sadamas ühtegi teist vaba kohta pole, siis vabastab Ganges oma koha Mississipile.
On selgunud veel ühtteist uut laevade kiiruse kohta. Kolmapäevase ujumispausi ajal kui Ganges ja Mississipi teine-teise poordis seisid, täheldasid meeskonnaliikmed, et Ganges pea 10 cm sügavamalt vees istub. Kahe identse laeva nii suurt massi erinevust ei oska me arvata ega seletada.
Viimased 10 miili Rogacisse on täpselt vastutuules. Liigume mootoriga, et jõuda kella kuueks kohale, mille olime rendifirmaga kokku leppinud. Enne sildumist tangime kütust, oleme nädalaga
kulutanud 65 liitrit.
Õhtuks on meil veel kaks muret tekitavat küsimust. Esimene on purunenud lauaplaadi juhtum. Rendifirma esindajad on vahepeal välja selgitanud, et uus lauaplaat koos paigaldusega maksab 680 eurot. Kaks ametnikupoissi ütlevad, et peame maksma ja et neil pole
volitusi meile järele anda. Apelleerime küll kehvale konstruktsioonile ja
suurkliendi staatusele (4 laeva), kuid kasu suurt pole. Jõud on rendifirma käes, sest oleme laev võttes maksnud deposiiti 2500 eurot ja seda jõuga tagasi ei saa. Saame hinna 660 eurole. Õppida siit vast niipalju, et võiks teinekord kaaluda kindlustuse omavastutusele (ja deposiidile) seada väiksem piir, mis pisemate jamade korral lubaks pääseda veidi kergema nahaga.
Teine mure on, et Horvaatia Õhu piloodid on alustanud streiki ja nii oleme oma tagasilennu osas mõningases teadmatuses. Seda enam, et pea kõik kasutame Lufthansa reisiplaani ja viperused siialennul (piletid olid müüdud olematule lennule jmt) ei lisa sugugi kindlust.
Ja ongi käes viimane päev merel. Ees seisab 35 miiline päevateekond esmalt Trogiri ja seejärel kodusadamasse Rogacisse.
Vähe oli eile õhtul neid, kes uskusid, et Gangese plaan kell 7 sadamast lahkuda tegelikkuseks saab. Ometi on meeskond valmis ja meie õnneks on paranenud ka ilmaolud. Ilm on pilves, kuid ei saja, tuul 13 m/s kaugust ehk saame liikuda taganttuules. Korralik purjetamise ilm.
Siht on Trogiri, kus paneme maha kaks meeskonnaliiget, pootsman Aarne ja Kristjani, kes järgmisel hommikul kell 6 lennukil peavad olema. Teistel jääb aega paar tundi tutvuda Unesco maailmapärandisse kuuluva Trogiri vanalinnaga.
Mississipi hommik on raskem ja sadamast väljutakse alles pärast üheksat. Merel on Mississipi taas tubli ja saabub parajasti Trogiri sadamasse, kui Ganges sealt lahkumas on. Kuna sadamas ühtegi teist vaba kohta pole, siis vabastab Ganges oma koha Mississipile.
On selgunud veel ühtteist uut laevade kiiruse kohta. Kolmapäevase ujumispausi ajal kui Ganges ja Mississipi teine-teise poordis seisid, täheldasid meeskonnaliikmed, et Ganges pea 10 cm sügavamalt vees istub. Kahe identse laeva nii suurt massi erinevust ei oska me arvata ega seletada.
Viimased 10 miili Rogacisse on täpselt vastutuules. Liigume mootoriga, et jõuda kella kuueks kohale, mille olime rendifirmaga kokku leppinud. Enne sildumist tangime kütust, oleme nädalaga
kulutanud 65 liitrit.
Õhtuks on meil veel kaks muret tekitavat küsimust. Esimene on purunenud lauaplaadi juhtum. Rendifirma esindajad on vahepeal välja selgitanud, et uus lauaplaat koos paigaldusega maksab 680 eurot. Kaks ametnikupoissi ütlevad, et peame maksma ja et neil pole
volitusi meile järele anda. Apelleerime küll kehvale konstruktsioonile ja
suurkliendi staatusele (4 laeva), kuid kasu suurt pole. Jõud on rendifirma käes, sest oleme laev võttes maksnud deposiiti 2500 eurot ja seda jõuga tagasi ei saa. Saame hinna 660 eurole. Õppida siit vast niipalju, et võiks teinekord kaaluda kindlustuse omavastutusele (ja deposiidile) seada väiksem piir, mis pisemate jamade korral lubaks pääseda veidi kergema nahaga.
Teine mure on, et Horvaatia Õhu piloodid on alustanud streiki ja nii oleme oma tagasilennu osas mõningases teadmatuses. Seda enam, et pea kõik kasutame Lufthansa reisiplaani ja viperused siialennul (piletid olid müüdud olematule lennule jmt) ei lisa sugugi kindlust.
Kokpiti laua murdunud plaat
Trogiri sadam
RSS Feed
