Väikesed sadamalinnad on mõnusad. Peale kohale jõudmise drinki hajusid alati kõik ise suunda laiali, aga juba mõne aja pärast kõndis keegi oma vastu või lehvitas kohvikust. Biogradis võtsid kolm inimest jälle rollerid, et kimada 30km kaugusele Zadari. Kapten Lauril oli sama idee, aga tema läks bussiga. Suure tõenäosusega jõudis ta varem kohale, kui meie. 30km rollerdamist võttis aega kuskil 50 mintsa, mäest alla sõites sai kogunisti 70km/h kätte.
Aga Zadari vanalinn oli ilus, kõik valgest kivist. Tegime ringi peale, Lauri sättis end bussi peale, meie veel chillisime ringi. Kui juba pimedaks läks ja väikest vihma hakkas tulema, siis hakkas kiire. Tagasi sõit oli suhteliselt ebamugav. Tunnen kaasa rolleri juhtidele, kes kogu selle vihma ja tuule endale said. Minul oli seal selja taga sellega võrreldes ilmselt väga hubane. Paati jõudes ruttu kuivad riided selga ja soe tee rummiga sisse.
Hommikul ärgates puhus väljas tõsine tuul. Juba oli mõnus ootusärevus sees, et ruttu merele, enne kui tuul veel otsa saab. Tuli välja hoopis, et 23 m/s on liiga tugev tuul, et minna. Ootasime siis lõunani ja sõitsime välja vist 11 m/s tuulega. Ja ülejäänud päev oli kõikide seilamisfännide rõõm. Kõik, kes soovisid, said proovida tüürimehe ametit, ees vööris sai Titanicut teha, all kajutis sai ühest voodi otsast teise rulluda ja süda pahaks ajada. Vapramad tegid kapten Lauri eestvedamisel all pastat ja kooki. Mina ootasin huviga eelmainitud tiidumeetriseid laineid. Päris neid ma ei saanud, aga kolme meetrised nägin ära. Teekonna lõpu poole tõmbas tuul tagasi, ja rahulikult võttes nägime ka delfiine kaugemal hüppamas. Lähemale meelitada neid siiski ei õnnestunud.
Ja olimegi jõudnud Rogoznicasse, mis siiani saab kõige ilusama koha tiitli. Kõik vaatamisväärsused olid meie päralt, kuna õige turistihooaeg ei ole veel käes. Vaadata olin seal üks vinge Dragon s Eye Sealake, mis on tekkinud ammu-ammu maa-aluse kaverni kokku kukkumisest. Kuna ta on suhteliselt isoleeritud, siis on sinna tekkinud hoopis omasugune elu vette. Mingit elu me seal ei näinud, nägime ilusat peegelsiledat vett kõrgete kaljuseinte vahel. Kuidagi peab see järv olema ühenduses merega, kuna tõusud ja mõõnad mõjutavad ka järves vee taset. Legendi kohaselt pidi veetaseme järgi teada saama, kas draakon on kodus või läinud järvest välja toitu otsima.
Õhtusöök toimus laevas, kapteni tehtud oivalist pasta carbonarat nautides.
Aga Zadari vanalinn oli ilus, kõik valgest kivist. Tegime ringi peale, Lauri sättis end bussi peale, meie veel chillisime ringi. Kui juba pimedaks läks ja väikest vihma hakkas tulema, siis hakkas kiire. Tagasi sõit oli suhteliselt ebamugav. Tunnen kaasa rolleri juhtidele, kes kogu selle vihma ja tuule endale said. Minul oli seal selja taga sellega võrreldes ilmselt väga hubane. Paati jõudes ruttu kuivad riided selga ja soe tee rummiga sisse.
Hommikul ärgates puhus väljas tõsine tuul. Juba oli mõnus ootusärevus sees, et ruttu merele, enne kui tuul veel otsa saab. Tuli välja hoopis, et 23 m/s on liiga tugev tuul, et minna. Ootasime siis lõunani ja sõitsime välja vist 11 m/s tuulega. Ja ülejäänud päev oli kõikide seilamisfännide rõõm. Kõik, kes soovisid, said proovida tüürimehe ametit, ees vööris sai Titanicut teha, all kajutis sai ühest voodi otsast teise rulluda ja süda pahaks ajada. Vapramad tegid kapten Lauri eestvedamisel all pastat ja kooki. Mina ootasin huviga eelmainitud tiidumeetriseid laineid. Päris neid ma ei saanud, aga kolme meetrised nägin ära. Teekonna lõpu poole tõmbas tuul tagasi, ja rahulikult võttes nägime ka delfiine kaugemal hüppamas. Lähemale meelitada neid siiski ei õnnestunud.
Ja olimegi jõudnud Rogoznicasse, mis siiani saab kõige ilusama koha tiitli. Kõik vaatamisväärsused olid meie päralt, kuna õige turistihooaeg ei ole veel käes. Vaadata olin seal üks vinge Dragon s Eye Sealake, mis on tekkinud ammu-ammu maa-aluse kaverni kokku kukkumisest. Kuna ta on suhteliselt isoleeritud, siis on sinna tekkinud hoopis omasugune elu vette. Mingit elu me seal ei näinud, nägime ilusat peegelsiledat vett kõrgete kaljuseinte vahel. Kuidagi peab see järv olema ühenduses merega, kuna tõusud ja mõõnad mõjutavad ka järves vee taset. Legendi kohaselt pidi veetaseme järgi teada saama, kas draakon on kodus või läinud järvest välja toitu otsima.
Õhtusöök toimus laevas, kapteni tehtud oivalist pasta carbonarat nautides.
RSS Feed
