
Sissekanne: Toomas
Hommik algab Hvari sadamas. Mississipi ja Gangese meeskonnad on valmis uueks päevaks. Tänane reisisiht oli Korcula saar ja sealne suurim Korcula mariina. Esimene tüürimees määras laevateekonnaks 35 miili.
Tegelikult võtsime siiski sihi Vis’i saarele. Muutsime plaane, sest meie kõrval sildunud laeva meeskond rääkis halvenevatest ilmaoludest. Teekond sai lühem ja sihtsadam Vis’i linnas lubas rahulikumat, tuule eest kaitstud ööd.
Keskpäevaks jõudsime Visi saare kagunurga kõige lõunapoolsemale laiule, plaaniga jääda ankrusse ja uurida lähemalt seal asuvaid koopaid. Ankru vettelaskmiseks sobivat kohta siiski ei leidnud, nii tiirutasime jahtidega laiu külje all, kuni huvilised kummipaadiga koobast vaatamas käisid. Edasi liikusime paar miili läände, kus meie laevastik seadis ennast Ruda abajas lõunapausile.
Õhtune peatuspaik asus täpselt saare vastasküljel ja osa meeskonnast otsustas jalgsi otse üle saare minna. Hea võimalus ennast veidi liigutada ja samas hoiduda rahutumaks muutunud mere mõjudest.
Viimase otsa Vis’i sõitsime mootoriga vastutuult. Lained olid kohati 3 meetrised. Kapten Tiit küll väitis need olevat vaevalt meetrised. Nii sündis uus mõõtühik „tiidumeeter“. Üks paljudest lainetest oli kapteni arvates siiski pea 2 tiidumeetrit.
Vis ise on küllalt pisike sadamalinnake. Gangese meeskond valis õhtustamiseks kai ääres asuva restorani Admirali. Seda järgmistele tulijatele siiski soovitada ei julge. Kalasupp oli hea, kuid teenindus vilets.