Peale pikka pusimist weebly appi, selle konto, aeglase interneti ja firefoxiga, sai lõpuks selgeks, et tahvelarvutiga blogi pidada ei saa.
Nüüd on igatahes uus meeskond pardal ja kolm ööd ka juba selja taga. Blogipidajaks volunteerus preili, kes siiani purjekat vaid kaugelt on näinud. Seega olulist seilamise sõnavara ega muud spetsiifikat siit ei tule.
Pühapäevane teekond Splitist Primošteni sadamasse toimus veidi kiiremas tempos kuna osad kannatasid väikese iivelduse all, kel põhjuseks pohmell, kel merehaigus. Tegime veel vahepeatuse ühel suvalisel saarel iiveldajate enesetunde parandamiseks ning ujumiseks.
Primošten on muidu ilus väike linn, millele võis kenasti jalutades ringi peale teha. Neli inimest võtsid siiski omale rolleriputka kaks viimast rollerit ja vurasid kauneid vaateid otsima. Siht oli mäe otsa, aga korralik tee sinna puudus ning mööda väikest kruusa-kivi-muruteed sõites ei jõudnud meie rollerirondid ülesmäge veereda. Leppisime siis mööda rannajoont sõiduga. Tee oli küll samasugune, ehk puudus, aga meri ja rand ja päikeseloojang olid suurepärased.
Hommik kuulus shoppamisele ja koristamisele. Restos hommikusöögil veendusime jälle, et kohalikel kiiret ei ole ja, naiskonna kahjuks, keegi lattet teha ei mõista.
Järgmine sihtpunkt oli Vodice marina. Purjetamisest midagi kirjutada ei ole, kuna seda ei toimunud. Kuna tuult erilist ei olnud, purjeid lahti ei saadudki. Aga oli korralik päevitamise ilm. Naiskad peesitasid vööris kummipaadis, vahepeal serveeriti meile maasikaid ja kihisevat alkohoolset jooki. Kuna mootoriga sõit juba nagunii, toodi välja purjelaud, pandi paadile sleppi ja tehti väikest ekstreemsporti.
Nüüd on igatahes uus meeskond pardal ja kolm ööd ka juba selja taga. Blogipidajaks volunteerus preili, kes siiani purjekat vaid kaugelt on näinud. Seega olulist seilamise sõnavara ega muud spetsiifikat siit ei tule.
Pühapäevane teekond Splitist Primošteni sadamasse toimus veidi kiiremas tempos kuna osad kannatasid väikese iivelduse all, kel põhjuseks pohmell, kel merehaigus. Tegime veel vahepeatuse ühel suvalisel saarel iiveldajate enesetunde parandamiseks ning ujumiseks.
Primošten on muidu ilus väike linn, millele võis kenasti jalutades ringi peale teha. Neli inimest võtsid siiski omale rolleriputka kaks viimast rollerit ja vurasid kauneid vaateid otsima. Siht oli mäe otsa, aga korralik tee sinna puudus ning mööda väikest kruusa-kivi-muruteed sõites ei jõudnud meie rollerirondid ülesmäge veereda. Leppisime siis mööda rannajoont sõiduga. Tee oli küll samasugune, ehk puudus, aga meri ja rand ja päikeseloojang olid suurepärased.
Hommik kuulus shoppamisele ja koristamisele. Restos hommikusöögil veendusime jälle, et kohalikel kiiret ei ole ja, naiskonna kahjuks, keegi lattet teha ei mõista.
Järgmine sihtpunkt oli Vodice marina. Purjetamisest midagi kirjutada ei ole, kuna seda ei toimunud. Kuna tuult erilist ei olnud, purjeid lahti ei saadudki. Aga oli korralik päevitamise ilm. Naiskad peesitasid vööris kummipaadis, vahepeal serveeriti meile maasikaid ja kihisevat alkohoolset jooki. Kuna mootoriga sõit juba nagunii, toodi välja purjelaud, pandi paadile sleppi ja tehti väikest ekstreemsporti.
RSS Feed
